Isa Goriot
Ta on kursis proua Vauquer' minevikuga, tema pansioni käe-
käiguga mitmekümne aasta vältel. Ta mõtleb isa Goriot' loo üle kõikide Pariisis juhtuvate
lugude kontekstis. Ning ta pöördub otse lugeja poole, manitsedes viimast, et see romaani
tõsiselt suhtuks.
Selline väline ja kõiketeadev jutustajapositsioon on Balzacile omane. Balzac näeb korraga
panoraame ja pisidetaile: proua Vauquer' pansioni terve Pariisi taustal ning ka viletsaid lahti
hargnevaid es-partorohust matikesi pansioni salongis; isa Goriot' käekäiku pansionis kõigi
nelja aasta vältel ning momenti, kui solvunud proua Vauquer otsustab talle enam mitte anda
kurke ja sardiine. Balzaci jutustaja võib korraga olla mitmel pool, olenemata tegelaste endi lii-
kumistest. Kui Rastignac käib romaani lõpus perenaiselt surevale isa Goriofle linu palumas,
on jutustaja tunnistajaks niihästi sellele, kuidas proua Vauquer käsib köögitüdrukul võtta
annaabi.ee 
