Optilised omadused ja optilised materjalid
Tegemist on sarnase
füüsikalise nähtusega nagu gravitatsiooniline ruumi kõverdumine. See annab võimaluse intuitiivselt
kujundadalaiendatud materjali paremeetritega ruumis optilisi seadmeid. Meetodi rakendamiseks
tuleb defineerida mõne geomeetrilise parameetriga tehislikku ruumi, mille materjali omadusi saab
transformatsioonide abil tuletada. Transformatsioonioptika on võimas tööriist optikule-teoreetikule,
kuid uudsete optiliste elementide loomine kujutab väljakutset materjaliteadlastele disainitud
murdumisnäitaja muutusega footonkristall- või peene ainestruktuuri loomiseks.
Optilise peidiku disainimiseks kujutatakse õõnsust (ruumipiirkond kuhu saaks midagi peita), kus
kiired, mis peaksid läbima peidiku sisemust, on justkui kokkupressitud peidiku kesta (vt Joonis 9).
Sellist metoodikat kasutades on võimalik tuletada nähtamatust lubava materjali omadused füüsilises
ruumis.[6][11]
Joonis 9. A. 2D läbilõige kiirte teekonnast läbi sfäärilise peidiku. B