`` lk.8 Matilde- kamandaja, uhkustaja. Matilde::,,See skandaal-see hirmus skandaal--härra, ma sureksin, kui see nende seinte vahelt välja ulatuks...`` lk.68 Laura- kaastudlik, helde südamega, kohmetu, lonkab jalga ja ei räägi oma käikudest suurt midagi. Laura::,,Sinu põli ei ole just kuldne, Ludvig.`` lk.13 Ludvig Sander(Matilde mees)- tahab ,,akadeemiale`` meeldida, on silmakirjalik ja kaval. Sander::,,Vestmani- papa materjalismile ei pea ükski muu filosoofia vastu- nii paksu nahka ei olegi!`` lk.10 Liina- Sandri vaene ja tagasihoidlik toatüdruk. Tiit Piibeleht- kannab vormist läinud mustjat ülikonda, mille taskutes ajalehed. Üks sokk on tal must, teine punane. Ise on ta kohmetu, kõne murdesegune ja lakooniline. Venemaal töötanud lapsehoidjana. Ta armasta vabakirjaniku põlve. Tiit Piibeleht(keritab säärtest pükse)::,,Ah nuu?-ei,nood om nimme nii. Tu pole hädä päräst- tu om toreduse peräst
Tänapäeva euroopalikus kultuuris on inimeste ja looduse vaheline seos vähenenud ja ainujumalauskumused taandunud perifeersetele aladele. Sellest tuleneb see, et pealtnägija (kui alati olev keegi kes näeb pealt) saab olla vaid inimene ja kui inimene pealt ei näe siis vastutust ei järgne. Nii nagu on eetilisusega tänapäeval on ka surmauskumustega- need on inimesest kaugeks jäänud koos looduse ja jumalustega. Inimesed on üle läinud materjalismile- sõltuvus keskkonnast on vähenenud ja vastasmõjudel (väel) ei ole enam nii suurt tähtsust.(lk 47) · Kust tuleb euroopaliku kultuuri surmaeitus? Inimese suhe surma on euroopalikus kultuuris tugevalt negatiivne. Surma peetakse hirmutavaks, koledaks ja mõtlemist temast peetakse tarbetuks või ka kahjulikuks. Seletus sellele oleks 1. ja 2. mailmasõja mõju- miljonite inimeste õigustamatu, anonüümne surm võõrutas inimesed mõtlemast surmale
annaabi.ee 
