1. Reaktsioonianum uuritava kütusega 2. Jaotuslehter katselahusega 3. CaCl2 ga täidetud U toru 4. Metallstatiiv 5. Gaasimõõtebürett klaassilindri ja nivoopudeliga 6. Elavhõbedatermomeeter mõõtepiirkonnaga 0...50 C 7. Kolmekäiguline kraan Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Kütuse mineraalosa suur karbonaatsisaldus mõjutab oluliselt kütuse põletamist ning tingib vajaduse seda arvestada näiteks kolde soojus- ja materjalibilansi koostamisel. Karbonaatse süsihappegaasi hulk võib kütuse liigist olenevalt olla suurtes piirides, näiteks põlevkivil 20...25 %, kivisütel aga mitte üle 3...5 %. Töö põhineb kütuseproovi töötlemisel soolhappega ning seejuures eralduva CO2 hulga määramisel. Katseseadme osad: 1 - reaktsioonianum, 2 - kraaniga jaotuslehter, 3 - U torufilter,4 - metallstatiiv, 5 - kolmekäiguline kraan,6 - elavhõbetermomeeter mõõtepiirkonnaga 0...50 C,
.......................................................................................................18 3 1. Materjali bilanss. Materjali bilansi koostamine võimaldab kindlaks määrata tehnoloogilistes operatsioonides kasutatava tooraine ja liimi koguse ning lähtudes sellest tehnoloogiliste seadmete vajaliku tootlikkuse. Materjalibilansi koostamisel lähtutakse tööstuse tunnitootlikkusest ning tootmisprotsessis tekkivatest jäätmetest. Ülesanne Koostada materjalibilanss kolmekihiliste lihvitud puitlaastplaatide tootmiseks kogusega 140000 m 3 aastas. Plaatide formaadid: 2600 x 1200 mm Keskmine tihedus = 659 kg/ m. 3 Paksus: 28 mm Väliskihtide paksus 2 x 5 = 10 mm. Sisekihi paksus 18 mm. 4
4 0,255 7,121262 0,485 0,0132 7 Tabel 2 andmete põhjal saime graafikud: Joonis 2 Joonis 3 8 Joonis 4 Joonis 5 Järeldused Desorptsiooni kaigus vähenes ammoniaagi kontsentratsioon lahuses. Desorptsiooni protsessi materjalibilansi põhjal arvutasime desorbeerunud ammoniaagi kulu ja tema kontsentratsiooni kolonnist väljuvas õhus. Võiks arvata, et õhu kiiruse suurenedes suureneb ka desorbeeruva komponendi hulk. Järgmisena leidsime, kasutades tasakaalukonstandi m kaudu arvutatud tasakaalu kontsentratsioone, desorptsiooniprotsessi keskimise liikumapaneva jõu gaasifaasis, mis protsessi käigus, st ohu kiiruse suurenedes peaks vähenema.
14. Arvutuslik massiülekandetegur gaasifaasis arvestatuna taldriku tööpinnale yS P 950 wõ0,72 h00,5 950 1,63510,72 0,014 0,5 101325 moolNH3 yS = arv = = = 1,8504 3600 R T 3600 R T 3600 8,314 293 m2 s Desorptsiooni käigus vähenes ammoniaagi kontsentratsioon lahuses. Desorptsiooni protsessi materjalibilansi põhjal arvutasime desorbeerunud ammoniaagi kulu ja tema kontsentratsiooni kolonnist väljuvas õhus. Võiks arvata, et õhu kiiruse suurenedes suureneb ka desorbeeruva komponendi hulk. Järgmisena leidsime, kasutades tasakaalukonstandi m kaudu arvutatud tasakaalu kontsentratsioone, desorptsiooniprotsessi keskimise liikumapaneva jõu gaasifaasis, mis protsessi käigus, st õhu kiiruse suurenedes peaks vähenema.
aldoonhape Reaktsioonil vabanenud triloon B määratakse tiitrimisel 0,02 M vasksulfaadi lahusega, kasutades indikaatorina mureksiidi vesilahust. Reaktsiooni kemism on järgmine: CH2N(CH2COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu I + CuSO4 I + 2Na2SO4 CH2N(CH2COONa)2 CH2N(CH2COO)2Cu 10) Kirjeldage põhimõttelist materjalibilansi koostamist etanoolse käärimise töös. Võttes arvesse ainete molekulmasse näeme, et etanooli ja CO 2 tekib käärimisel peaaegu võrdsetes kaalulistes kogustes. C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2 180 g 92 g 88 g Ensüümireaktsioonide ahelat, milles glükoos konverteerub püruvaadiks, tuntakse glükolüüsi nime all. Kahe järgneva reaktsiooniga muundatakse püruvaat etanooliks ja CO 2 ks.