Antiikfilosoofia
põhialuseid: vormi ja mateeriat ning nende omavahelist suhet. Vastukaaluks Platoni
õpetusele kahest maailmast väitis Aristoteles, et vorm, mis moodustab asja olemuse
ja on mateeriast kõrgem, ei eksisteeri mateeriast väljaspool, vaid temas endas, andes
talle kuju. Mateeria ise on liikumatu või tal on ainult aktiivne omadus, mis püüab
takistada ja pidurdada vormi täiuslikku avaldumist. Vormi tunnetamist pidas
Aristoteles teadusliku tunnetuse sihiks. Tugevaist materialistlikest joontest hoolimata
on Aristotelese esimene filosoofia põhiliselt idealistlik. Oma vormi- ja
mateeriakujutlust püüdis Aristoteles rakendada kõigil teadusaladel. Inimeseõpetuses
käsitles ta hinge keha vormina ja mõistust hinge vormina. Sellest lähtus ka tema
eetikaõpetus. Õnne, püüdluste ülima eesmärgi, saavutab inimene oma loomusesse
kätketud võimalusi, eelkõige mõistust arendades. Eetilised voorused tugi- nevad