Inglise park
seda õitsemise ajal! Lambad ning lehmad Palladio silla taustal tunduvad täiesti loomulikud ning
varsti ei kujutaks inglise parki ilma nendeta enam ettegi. Maastik on lõputu - park is landscape &
landscape is park...
Inglise park ei sädele, vaid pigem helendab salapäraselt ja pisut uduselt. Ütleksin, et minu
jaoks on inglise pargis tekkivale emotsioonile kõige õigem nimetus Hingerahu. Kas seda
taotlesid Kent, Brown või Repton kui nad Poussini ja Lorraini maale maastikus materialiseerisid?
Inglise park on metafoor, täis mõtteid ja sümboleid, mis peegeldavad ajastu moraali ning
püüdlusi. Teisalt on see aga kui konserv, mille avamisel satud nagu teise reaalsusesse
unenäost pärit looduspilt pühib peast kiiruse, kohustused. Just Sheringhamis, lehmade vahelt
läbi pugedes ning üle karjatara vahelt, üle roheliste niitude mere poole piiludes tundus, et
lõpuks jõudis see tunne kohale. Kollane ja pisut auklik kruusane tee, lehmad ja pehme