Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
alustada läbirääkimisi. Ida-Karjalas seni rakendunud vägesid oli siis võimalik rakendada Karjala
Kannasel. Soome toonane president Risto Ryti, kellele sakslased avaldasid kõva dipl survet, nõudes
kindlust, et Soome ei astu NL-iga läbirääkimistesse ega soovi separaatrahu. Ryti vastas isikliku
kirjaga Hitlerile, et separaatlepingut ei tule. Selleks, et lepingut välja pressida, olid sakslased
andnud lubaduse toetada Soomet materiaaltehniliselt, pärast kirja hakkas saabuma moodsat saksa
sõjatehnikat. Juuli keskpaigast oli NL- Soome rindel taas vaikus. NL oht Soome kohal jäi edasi.
Ryti astus presidendikohalt tagasi, 4.aug-st sai Mannerheim uueks presidendiks. Sai ka selgeks, mis
oli Ryti eraviisilise kirja põhjuseks- teatas Hitlerile, et Soome ei sõlmi separaatrahu enda nimel
isiklikult. Nüüd, kui Ryti oli tagasi astunud, võis Mannerheim tema lubadusest loobuda ja seda ka
tegi. Algasid dipl konsult NL esindajatega. 5