Paradigmavahetus oli muidugi geograafia enese asi, kuid selle kulgu m6jutasid kahtlemata ka sel perioodil toimunud muutused teaduses üldse. Nendest tuleb eriti rõhutada süsteemlahenemise metodoloogia valjakujunemist ja edasist arengut. Tollal ei olnud sõna "paradigma" veel levinud, paradigmavahetusest veel rääkida ei saanud, küll aga mõisteti, et geograafias peab toimuma tõsine pööre, isegi revolutsioon. Arvutite ja matematiseerimise suurmoe mõjul arvati aga, et see tuleb matematiseerimise e kvantitatiivne revolutsioon. Eriti oluliselt muutus inimgeograafia, loodusgeograafiale oli paradigma vahetuse mõju märksa väiksem. Sellepärast läksid ka kaks geograafia haru sel perioodil lõplikult lahku. Inimgeograafia arenguperioodi peale 1973. aastat võib nimetada ka filosoofiliste vaidluste perioodiks, kuna uue ajastu algust tajusid kõigepealt filosoofilid ja ka geograafias said uued filosoofilised teooriad palju tähelepanu, hakatati ise filosofeerima
(,,Tööstus ja kaubandus", ,,Tööstusökonoomika", ,,Raha, krediit ja kaubandus" Poliitiline ökonoomia, majandusteadus (economics) peab Marshalli arvates uurima materiaalsete hüvede tootmist ja kasutamist nii individuaalses kui ka ühiskondlikus sfääris. Kuid mitte piirduma vaid elutu rikkuse, vaid ka inimese uurimisega. Ta peab majandusteaduse aineks ka majandusliku valiku probleemi, sidumata seda ühiskondliku korraga. Ta üritas majandusteadust deideologiseerida matematiseerimise kaudu ning teha selliselt majandusteadusest rohkem tõeline teadus kõrvuti loodus ja reaalteadustega. 2. Millised varasemad seisukohad ühendas Marshall oma hinnateoorias? Ta püüdis kokku sobitada tolle aja majandusteaduses enamlevinud väärtusteooriaid (nõudmise ja pakkumise, piirkasulikkuse, tootmiskulude ja tööväärtusteooriad), et vältida majandusteooriate ühekülgsust või piiratust, nagu ta ise lootis. 3. Millist majanduspoliitikat soovitas Marshall?
annaabi.ee 
