Kreeka usust ja keelest pikemalt
teaduslikus kirjanduses kasutatav, vanakreeka keelt matkiv kirjakeel) ning dimotiki
(rahvakeel, kasutati ka ilukirjanduses).
Alates aastast 1974 on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki.
Ladina ja teistegi keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse.
Tavainimesena kreeka keele tähestikku vaadates ja tänava-, asutuse-, äri- ning reklaamsilte
lugeda üritades tabab meid kindlasti teatud äratundmisrõõm, mis seostub kas tuttava kirillitsa
või meie matemaatikatundidega minevikust (gamma) , (delta), (lamda), (sigma),
(omega) ... seda loetelu võib veelgi pikendada.
I-häälikust on lausa kolm erinevat varianti tähemärkidena: (iita), (joota), (ipsilon). Seega
Korfu kreekakeelne nimi Kerkyra hääldus kõlab Kerkira.
Olgu siinkohal välja toodud väike teadmine sellest, et kreeka keele kirjapildi hääldus ei vasta
alati kirjutatule nii et ka meie kodulehel, kus oleme kreeka terminite või nimede kirjakujus
annaabi.ee 
