Loogika aine ja ajalugu
nendeni jõuti alles 20. sajandi esimesel kolmandikul.
Frege tähtsus ei piirdu ainult predikaatarvutuse loomisega. Peale 1879. aastat kirjutas ta sarja mõjukaid artikleid,
alustades kõigepealt Boole'i kritiseerimisega (Frege ei olnud teadlik Peirce'i ja Schröderi parandustest ning täiendustest
Boole'i algebrale). Frege kindel seisukoht oli, et kogu matemaatika saab taandada elementaarsetele loogikareeglitele, st
loogikareeglite abil saab tuletada ükskõik millise tõese matemaatikateoreemi. Viimases osas ei olnud Fregel päriselt
õigus, kuid tema seisukoha ümberlükkamiseni jõuti alles 1931. aastal Gödeli teoreemiga mittetäielikkusest. Vastandina
Inglismaal levinud nominalistlikele ja empiritsistlikele ideedele toetas Frege Saksamaal tavapärasemaid realistlikke
vaateid. Frege seisukoht matemaatika ja loogika vahekorrast arenes hiljem oluliseks filosoofilise loogika suunaks
nimega logitsism.
Frege süsteemi ja logitsistlikud vaated võtsid oma töös aluseks 20
annaabi.ee 
