Õpiku digitaliseerimine ei ole veel õppekeskond. Missugune e-lahendus suudaks inimesi harida?
silmaringi. Olenemata üksikisiku panusest, talletab igaüks teatud infokillukesi juba erinevaid
mõttekäike lugedes.
„Tehnoloogia kasutamine peaks toimuma õppimise, mitte aga tehnoloogia enda huvides,“
sõnas Viive-Riina Ruus, seega luues harivat keskkonda, peaks kinni pidama prioriteetidest.
Tehnoloogia arendamiseks on tarvis koostööd teha mitmete ettevõtetega: Microsoft toetas
Ghana põhikoole 40 000 sülearvutiga, LAV-s võidutes Nokia platvormiga Mxit, luues sellele
efektiivse matemaatikarakenduse.4 Kohalikule majandusele kui ka haridusele osutub taoline
abistamine toetavaks jõuks, ent saamata ei jää ka ettevõtete omakasu: kasutajate arvu suuremine
tähendab klientuuri truudust, mis omakorda kindlustab kasumi tulevikuks. Lähtugem
e-lahenduste loomisel eesmärgist saavutada parimat ning jätkem nurjatud plaanid sahtlisse.
David Wolber (San Francisco ülikool) astus üles 16. aprillil 2015 hariduskonverentsill „NUTT*
annaabi.ee 
