· PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz, · PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 16 MHz, · 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 40 MHz, · 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 100 MHz, · Pentium, PentiumPro ja Pentium II protsessoriga arvutid, 80 MHz jne. Iga uus põlvkond on toonud kaasa mingi tehnilise täiustuse, mis on oluliselt erinev eelmise põlvkonnaga võrreldes. Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt
1973 firma Intel 8-bitine mikroprotsessor 8080 1974 firma Motorola 8-bitine mikroprotsessor 6800 1974 esimesed 12- ja 16-bitised mikroprotsessorid 1976 esimene ühekiibiarvuti 1976 firma Zilog 8-bitine mikroprotsessor Z80 1976 firma Intel 16 384-bitine muutmälukiip 1978 esimene 16-bitine firma Intel mikroprotsessor 8086 1979 firma Motorola 16-bitine protsessorikiip 68000 1979 firma Intel mikroprotsessor 8088 1980 firma Intel matemaatikaprotsessor 8087 1982 esimene 32-bitine firma Hewlett-Packard'i protsessorikiip 1982 firma Intel mikroprotsessor 80286 taktsagedusega 8...16 MHz 1985 firma Inmos Ldt. transpuuter T400 1985 firma Intel 32-bitine mikroprotsessor 80386 taktsagedusega 16...40 MHz 1989 firma Intel mikroprotsessor 80486 taktsagedusega 25...66 MHz 1990 antakse välja hilisemat poleemikat põhjustanud USA patent nr 4 942 516
annaabi.ee 
