Luca Pacioli oli aga matemaatikust frantsiskaani munk, kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku ,,Traktaat kontodest ja kirjenditest", kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise. Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. . Tänu teosele on Luca Pacioli nimi tuntud ka kõikidele raamatupidajaltele tänapäeval. Luca Pacioli töötas ka paljudes Itaalia ülikoolides matemaatikaprofessorina. Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega. Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmekümneid eriilmelisi raamatupidamise süsteeme. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast
mis said tavaliselt nimetuse päritolumaa järgi. Tänapäeval peaks raamatupidaja teadma nelja tähtsama süsteemi ülevaadet, milleks on itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteem. Seal hulgas on veel meile küll võõrad, kuid siiski olemasolevad on ka hiina, jaapani ning hong-kongi süsteemid. Majandusarvestuse ajaloo kõige tähtsaim aasta on 1445, sest siis sündis Luca Pacioli, kes töötas paljudes itaalia ülikoolides matemaatikaprofessorina. Just tema oli see, kes kirjutas niinimetatud raamatupidamise piibli, mis käsitles aritmeetikat, geomeetriat ja propotsiooni. Raamat oli ladina ja itaalia segakeeles, sest väidetavalt ei osanud teadlane piisavalt ladina keelt. See ei tundunud kedagi häirivat, sest teos muutus peagi bestselleriks ja seda tõlgiti paljudesse keeltesse. Tänu teosele on Luca Pacioli nimi tuntud ka kõikidele raamatupidajaltele tänapäeval.
Sellega aga ei nõustunud jällegi tema isa, kes lõpetas varsti pärast poja erialavahetust tema õppemaksu tasumise ning seepärast lahkus Galileo 1585. aastal ülikoolist ilma kraadita. Galileo Galilei oli esimene inimene, kes hakkas kahtlema Aristotelese teoorias, et raskemad kehad kukuvad kiiremini kui kerged. 2000 aastat peale Vanekreeka filosoofi surma, 1589. aastal, kui Galileo Galilei oli tagasi Pisa ülikoolis, seekord juba matemaatikaprofessorina, üritaski ta tõestada, et Aristoteles oli eksinud. Galilei oli arvamusel, et kõik kehad langevad sama kiirusega ning, need jõuavad maapinnale eri aegadel vaid seepärast, et neid segab õhutakistus. Galileo Galileil oli täiesti õigus! Ta tegi katsete teel kindlaks, et kehade liikumised kukkmuisel on ühtlselt muutuvad. Galileo avastas ka, et kõigi vabalt langevate kehade kiirendus on suunatud vertikaalselt alla ning on ühesugune sõltumata nende kujust või raskusest.