André-Marie Ampère
Viimane aga oli alkohoolik ja peagi kerkisid probleemid. 1830
tuli tütar Ampére'i juurde, kuid viimane lubas mõni päev hiljem ka tütre mehel sisse
kolida. See tekitas keerulise situatsiooni, mis viis politsei vahelesekkumiseni ning
kurvastas Ampére'i tõsiselt.
André-Marie Ampére suri 10. juunil 1836. aastal Marseille's ning ta maeti Cimetière
de Montmartre'i Pariisis.
3. Töö
Pariisis töötas Ampére mitmete probleemide kallal. Olgugi, et tema näol oli tegu
matemaatikaprofessoriga, huvitasid teda ka füüsika, keemia ja metafüüsika.
Matemaatikas töötas ta osadiferentsiaalide arvutamise kallal.
Ampére panustas tugevalt ka keemiasse. 1811 pakkus ta välja, et veevaba hape, mis
oli valmistatud 2 aastat tagasi, on segu vesinikust ning mingist tundmatust
elemendist, mis pidi olema sarnane klooriga. 1816. aastal töötas ta välja keemiliste
elementide klassifitseerimise.
Samuti töötas ta valguse teooriaga. 1815. aastal avaldas ta töö valguslainete
paindumise kohta
annaabi.ee 
