Kanti filosoofia, "Prolegomena" analüüs 2. osa
Kant oli matemaatika uusimate arengutega väga hästi kursis. Üks esimesi mitte-eukleidilise
geomeetria esindajaid oli tema sõber Johann Friedrich Lambert. Sellele vaatamata ei
loobunud Kant veendumusest, et üksnes eukleidiline geomeetria on tõene. Seda sellepärast, et
Eukleidese geomeetria ruumi-käsitlusele toetus Newtoni füüsika. Kanti jaoks oli matemaatika
seos loodusteadusega olemuslik. Matemaatika ilma loodusteadusliku rakenduseta, niiöelda
puhta matemaatikana, oli tema silmis mõttetu. Nii jäävad ka mitte-eukleidilised geomeetriad,
vaatamata nende mitte-vastuolulisusele, Kanti silmis mõttetuteks, kuna tema hinnangul ei ole
sellised geomeetriad empiiriliste kaemustega ühendatavad.
Nendest kaalutlustest lähtudes nägi Kant matemaatilise teadmise eripära selles, et too kujutab
endast mõistustunnetust mitte “mõistetest lähtudes” (nagu näiteks filosoofia), vaid “mõistete
annaabi.ee 
