Isaac Newtoni referaat
peamine iseloomulik joon eriline intuitsioon, vaistlik tunnetus, mis võimaldas teha
avastuse äkilise mõttesähvatuse ajel ning seda erakordselt jõuliselt. Newtonil oli
erakordne võime meeles pidada mingit puhtalt kontseptuaalset probleemi, kuni ta sellele
lõpuks lahenduse leidis. Kuna matemaatika tehnikate valdamises ei olnud talle
võrdväärset, võis ta esitada lahenduse, kuid tõestused tegi alles hiljem.
3. Newton ja optika
Mingil hetkel kadus Newtonil matemaatikakirg ning huvitus taas optikast. Juba lapseeast
osavate kätega meistrimees ehitas ta 1668. aastal uut tüüpi teleskoobi, mida vastukaaluks
Galilei refraktorile ehk läätsteleskoobile hakati nimetama reflektoriks ehk
peegelteleskoobiks. See on väiksem ning läätsede asemel on nõguspeegel. Samuti ei
tekita see aberratsiooni (hälvet), mis takistaks korrekste pildi saamist ning segaks täpset
mõõtmist ning selle suurendusvõime on suurem