V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Ma ei mäleta enam, mis aastal see oli. Kui ma sellest kõnelen, siis paistab see teile
muidugi ilmatu kauge olevat, aga mulle on see alles nagu eile. Oh, noil aegadel oli rahvas
1
9
4
hoopis kenam. Inimesi seisis isegi Saint-Antoine'i värava sakkide otsas. Kuninga taga istus
samal hobusel kuninganna ja nende kõrgustele järgnesid õuedaamid, kõik samuti härrade
selja taga. Mäletan, et naerdi õige palju, kui nähti lühikese Amanyon de Garlande'i kõrval
hiiglakasvuga rüütlit, härra Matefeloni, kes inglasi maha oli niitnud kui loogu. Suurepärane
vaatepilt! Kõik Prantsusmaa aadlikud lippudega, mis silmade ees kiren-dasid. Mõnedel giid
piigi otsas kolmnurksed lipukesed, mõnedel suuremad lipud. Härra de Calan näiteks kandis
kolmnurkset lipukest, Jean de Chäteaumorant suurt lippu, härra de Coucy ka suurt lippu ja
see oli rikkalikum kui ühelgi teisel, välja arvatud vahest Bourboni hertsog.,. Ah, kui kurb on
mõelda, et see kõik kord olemas oli, nüüd aga mitte enam.»