Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Kasutatakse peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. 4. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi 1 külg veidi karedaks. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidega jne) Mateerimise teel võib kanda ka tekste. 5. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saame väga tugeva materjali, mis talub ka lööke. 6. Selektiivklaasi ühele pinnale on kantud õhuke metalli-oksiidi kiht, mis laseb läbi lühilainelise soojuskiirguse (päikese soojuse), kui peegeldab tagasi pikalainelise soojuskiirguse (toast lähtuv soojus) Sihuke klaas võib lasta ühes suunas valgust rohkem läbi. 7. Peegliklaas
Relieefklaasi saamiseks valtsitakse klaasi üks või mõlemad küljed klaasi tõmbamise käigus reljeefseks. Reljeefklaas laseb läbi hajutatud valgust ja tema kasutusalad on samad, mis jääklaasilgi. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi üks külg veidi käredaks. Seda võib teha lihvimiskäiaga, liivapritsiga või kemikaalidega söövitamise teel. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidena jne). Klaasile võib mateerimise teel kända ka tekste. Sardklaas saadakse kähe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas, mille keskel on traatvõrk. Saame väga tugeva materjali, mis talub ka lööke. Peegliklaas saadakse kõrgemasordilisest klaasist tema mõlema külje ülelihvimise teel. Saadakse moonutuste vaba klaas, mida käsutatakse esinduslikumates hoonetes uste- ja ka aknaklaasidena. Värvilised klaasid saadakse tooraine vastava valikuga. Klaasi värvust mõjutavad kõige rohkem