Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel
W. Hupel tõlkis.
Kokku ilmus seda 41 numbrit, kannab pealkirja ,,Lühhike õppetus".
19.saj alguse talurahvareformid
Need olid tingitud mitmetest asjaoludest: 1)süvenes pärisorjusliku mõisamajanduse kriis (sest
aadel elas üle oma võimete, oli võlgades, nende katteks oli vaja üha rohkem toota, seda tehti
vanal moel koormisi suurendades mõisapõldude arv suurenes, aga sissetulek ikkagi ei
kasvanud), 2)Euroopas balti provintsidesse jõudnud valgustus, see ei matchinud
pärisorjusega, 3)talurahva olukord kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas, sest Lääne-
Euroopas oli pärisorjus kaotatud, Aleksander I otsustas läbi viia reformid baltikumis, sest nii
ei läinud ta tülli vene aadliga ning baltikum oli Euroopale lähemal. Baltikum oli reformidele
nagu betatest, 4)talurahva rahulolematus oma olukorraga.
Esimene katse talurahva olukorda parandada tehti Liivimaal Brahmi patendiga, EM-l sellist
polnud. 1802. anti välja seadus EM kohta, 1804