Üldine teatriajalugu I sügis
Hispaanlase paroodia, algselt oli aga itaallane.
Hooplemine ja kiitlemine omane. Kiidab oma ilu, rikkust ja tarkust, tegelikult on lollpea ja argpüks.
Põhiülesanne olla see, kes tegelikult ei ole. Lõputu sõnamulin, publikut lõbustas bravuursete
liigutustega. Tema enda kangelasteod tema põhiteemaks. Üsna hale figuur. Ebaedu, teda petetakse
ja ta naerdakse välja vanameestega ühes reas. Blebei, kes tahab olla ühes reas aristokraadiga.
Nimed võisid olla nt Spaventrum, Scaramuccio, Matamorus (mauride tapja). Francesco Andreini oli
üks kuulsamaid kapteneid. Mõni groteskne detail pidi rõhutama tema sõjaväelisust, maski tavaliselt
ei kadnud, kuid vahel võis see olla.
Noored armunud: eruditast laenati, ilma nendeta ei saanud olla täisväärtuslikku süzeed. Armunute
rolli peeti tõsiseks. Need rollid ei nõudnud nii suurt teatraalsust kui teised. Omamoodi oma ajastu
ideaaliks naiseideaal kui niisugune. Staatilisus. Põhiline, et oleksid noored nägusad näitlejad,