V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
k.).
63
vargapoisid, kes ritta olid seatud väärikuse järgi, kõige ees väiksemad vennad. Nõnda
läksid nad neljakaupa, ehituna mitmesuguste märkidega, mis nad oma veidras ametis olid
teeninud. Suurem osa olid sandid. Dhed lonkasid, teistel puudus käsi. Siin olid koos sulid,
vurled, logardid, väristajad, maopaistjad; paadialused, võrukaelad, kaltskaabakad, võllaroad,
igerikud, pätid, lõmp-rid, rihvandid, masuurikad, näpardid, kelle loetelu isegi Homerosele
üle jõu käiks. Nõudis vaeva, et nende paadi-aluste ja kaltskaabakate keskel näha Argoo
kuningat, kes kükitas väikeses vankris, mida kaks suurt koera vedasid. Argoo kuninga
alamatele järgnes Galilea keisririigi * rahvas. Selle keiser Guillaume Rousseau sammus
majesteetlikult purpurrüüs, mis oli täis veiniplekke, ta ees tantsisid sõjakalt ja märatsesid
veiderdajad, ta kõrval aga ta sauakandjad, ta abimehed ja arvekoja kirjutajad