Tõde ja Õigus II Terve tekst
Või veel parem: kas te usute, et mina olen
kord inimene olnud? Usute teie, et mina olen vürste ja suurvürste õpetanud, et mul olid
kuldaurahad -- nüüd on nad muidugi müüdud, kõik on müüdud, sest mis peaksin ma veel
kuldaurahadega tegema -- jah, ütelge mulle, nagu seisaksite jumala enda ees: kas teie
suudate uskuda, et mina olen kuulunud seltskonda, olen käinud pallidel, et peened daamid on
mul käe alt kinni hoidnud, et mina olen nendega tantsinud, neil ümber piha võtnud, masurkas
lennanud, parim masurkatantsija olnud kogu Piiteris, mõistate, kogu Piiteris -- kas teie suudate
seda uskuda, kui seisate Issanda meie jumala enda ees? Teie ei vasta muidugi, sest teie olete
aus inimene, kes ei räägi ebatõtt, ja tõtt ei taha teie öelda, sest tõde haavab. Jah, tõde haavab
alati inimest, tõde pole inimese tarvis. Inimene otsib küll tõde, teeskleb otsima, sest tema tahab,
et teised usuksid tema tõeotsimist. Aga tõde on inimesele ometi nagu kuri kiskja või
annaabi.ee 
