Soome-ugri rahvakultuur
Alates 1950. aastate lõpust hakkasid mordva keelte positsioonid avalikus elus, meedias ja hariduselus halvenema. Ersa
ja moksa keel tõrjuti sisuliselt kolhoosnike kodukeeleks. Koolis õpetati mordva keeli vaid esimestes klassides
(peamiselt maal) ning kirjasõna ilmus neis vähem kui enne II ilmasõda.
Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni kaasa ka mordvalaste juures. Sügisel 1989 algatasid
peamiselt ersa humanitaarid rahvarindelaadse organisatsiooni Mastorava (Maaema) loomise. 1991 loodi Mordva
ülikooli juures mordva kultuuri ja keele edendamiseks ühing Vaigel' 'Hääl'. Märtsis 1992 tuli Saranskis kokku
Esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress. Probleemiks kujunesid pinged ersade ja moksade vahel. Ersad olid
aktiivsemad ja radikaalsemad ning süüdistasid moksasid liigses loiduses ja leplikuses. 1993 tekkisid eraldi ersa
organisatsioonid Erzjan´ mastor 'Ersamaa' ja Erz´ava 'Ersa ema'. Aktiviseerus ka ersa diasporaa. Ersad polnud rahul