Üldse oli esikohal looduse kujutamine. Mükeene arhitektuur Mükeene linnamüür oli laotud hiiglaslikest kividest (kükloobi müür). Mükeene lõvivärav koosnes ainult 3-st suurest kivist. Olid omapärased maaalused kuppelhauad. Tarbekunstist oli hästi arenenud keraamika ja kullassepatöö. Egiptuse arhitektuur väga tähtis oli selle juures egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Seetõttu säilitati surnukehi neid balsameerides ja mumifitseerides. Tähtsamaid inimesi maeti mastabasse koosnes maa-alusest käihust, mis oli vooderdatud kividega ja selle peal oli suur kiviblokk. Kiviblokk seal peal oli võimalikult suur, et kaitsta muumiat. Mastabast arenesid välja ka astmikpüramiid ja seejärel püramiidid. Ehituse käigus tehti püramiidide sisse palju käike. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid on Cheopsi püramiid. Püramiidide ehitus kestis väga kaua ja nõudis suuri kulutusi ja mõjus laastavalt majandusele
asuma spetsiaalses süvendis. Põrandalt leiti ka alabasterplaadi fragmente, millelt avastati 'seitsme püha õli' nimed. Tänapäeval kutsuvad Egiptuse elanikud seda ehitist vanglapüramiidiks. Püramiidi juurde kuuluvad orutee ja tempel on veel välja kaevamata. Selle vahetus läheduses leidub ka Teti kaaskondlaste hauakambreid ja tema kahe naise Ipuet I ja Khuiti väikesed püramiidid. Ipuet maeti algselt mastabasse, mille tema poeg Pepi I hiljem ehitas ümber püramiidiks, mille kõrgus oli veidi üle 15 meetri. Sissekäik puudus, kuid sellest hoolimata olid hauaröövlid ka sinna jõudnud. Kuninganna skelett leiti tervena, samuti viis lihtsat kanoopilist anumat ja kuningannale kuulunud kaelaehe ja käevõru. Pepi I püramiid Pepi I arvatakse olevat asunud troonile juba väga varajases eas, see arvamus toetub suuresti tema pikale valitsemisajale (2300 - 2268 a. e. Kr.)
annaabi.ee 
