ARHITEKTUURIPÄRLID
Ühtne Egiptuse riik tekkis ligi 2800 aastat eKr. Seda valitses piiramatu võimuga,
maapealseks jumalaks peetav vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et inimese
hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seetõttu püüti ülikute
kehasid säilitada, neid balsameeriti1 ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik
hauataguses elus vajalik, sealhulgas ka luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Kõige vanemad
egiptuse haudehitised olid nn. mastabad2; neile järgnesid astmikpüramiidid.
Loomulikult hoolitseti kõige enam vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud
püramiidid, mis rajati nn. Vana riigi 4. dünastia3 valitsemisajal (28.-26. saj. eKr.). Need
kolmnurksete tahkudega kivimassid rabavad meid ka praegu oma mõõtmete ja täpsusega.
Seest olid püramiidid umbsed; seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast
matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsaimat püramiidi asuvad Gizas. Need on: Cheopsi4
annaabi.ee 
