Eesti lähiajalugu
Läänes tõlgiti see inglise keelde ja sellele tuginevalt paljud
sovietoloogid hakkasid NSV Liitu selle järgi käsitlema, aga nad käsitlesid seda allikakriitikata. Kui
80. teisel poolel hakkasid arhiivid avanema, on selgunud, et Hrustsovi mälestused on väga
subjektiivsed ja enesekesksed. Tema kõige suuremaks vaenlaseks selles raamatus sai Lavrenti Beria,
paljuski tuginevalt Hrustsovi mälestustele räägitakse Beriast kui kõige mastaapsemast
massimõrvarist ja vägistajast jne. Teisalt tuleks küsida, miks Hrustsov üldse selle isikukultuse
küsimuse püstitas - tema eesmärgiks oli seda tegevust ära kasutades oma konkurendid tasa lüüa - see
toimis väga edukalt. Hrustsov osutus Stalini surmajärgses olukorras väga osavaks - kui Beria oli
likvideeritud, suutis ta leida omale poolehoidjaid partei leeris. Kui 1953. aasta septembrist sai