Sumeritel oli palju jumalaid, kes esindasid erinevaid loodusjõude. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsamaiks ehitusmaterjaliks olid põletatud või päikese käes kuivatatud savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Ehitusega olid seotud ka reljeefid ja kujud. Tuntuim ja enim säilinud ehitis on sumerite linnas Uris asuv tsikuraat. Egiptuse arhitektuur Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal. Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org), mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal Kujutava kunsti ülesanneteks olid kadunule hauataguse elu kindlustamine ning jumalatele keha andmine. Vaaraosid kujutati rangete, suursuguste ja üldistatutena
Vana-Egiptus Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond saab erinevate välisvalluste tallermaaks. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus - põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas
kanalisatsioon.Linnu mbritsesid tornidega mrid. Assrlased rajasid teedevrgu.Assria ehitusmeistrid oskasid juba laduda kaari ja vlve. Vana-Egiptuse kunst Inimtegevus peamiselt Niiluse orus ja peamiselt pllumjanduslik kultuur. htne riik tekkis umbes 3000a. e.Kr. Kolm olulisemat ajajrku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik Vana-Egiptuse kunsti ldiseloomustus Tegemist oli maakultuuriga Traditsioonid vga tugevad,nt kunst Kunst seotud religiooniga Kunst seotud surmajrgse eluga Arhitektuur Mastaabad-hauakambrid,millest kujunesid vlja astimpramiidid. Cheopsi pramiid-kuulsaim 140 m. Krgune pramiid. Obeliskid-ehitati monoliitsest kiviplokist pikesejumala auks. Templid-kasutati sambaid ja rhttalasid. Egiptuse kujutav kunst jalad ja pea on klgvaates,lad ja silm otsevaates,nhtuna kige iseloomulkumalt kljelt.Pea ja keha profiilis.(Egiptuse poos) Sfinksid- Reljeefid- Seinamaalid(stiliseeritud ja ldistatud,egiptuse poos,vrvid ei jljenda loodust,puudus perspektiiv. Ehnatoni-aegne kunst
Assüürlased rajasid teedevõrgu.Assüüria ehitusmeistrid oskasid juba laduda kaari ja võlve. Vana-Egiptuse kunst Inimtegevus peamiselt Niiluse orus ja peamiselt põllumjanduslik kultuur. Ühtne riik tekkis umbes 3000a. e.Kr. Kolm olulisemat ajajärku:Vana riik,keskmine riik,Uus riik Vana-Egiptuse kunsti üldiseloomustus Tegemist oli maakultuuriga Traditsioonid väga tugevad,nt kunst Kunst seotud religiooniga Kunst seotud surmajärgse eluga Arhitektuur Mastaabad-hauakambrid,millest kujunesid välja astimpüramiidid. Cheopsi püramiid-kuulsaim 140 m. Kõrgune püramiid. Obeliskid-ehitati monoliitsest kiviplokist päikesejumala auks. Templid-kasutati sambaid ja rõhttalasid. Egiptuse kujutav kunst jalad ja pea on külgvaates,õlad ja silm otsevaates,nähtuna kõige iseloomulkumalt küljelt.Pea ja keha profiilis.(Egiptuse poos) Sfinksid- Reljeefid- Seinamaalid(stiliseeritud ja üldistatud,egiptuse poos,värvid ei jäljenda loodust,puudus perspektiiv.
Kultusega seoses oli suur tähtsus preesterkonnal nagu ka surnutekultusega. See vajutas pitseri kogu Egiptuse kunstile. Egiptlaste saavutused teaduses olid silmapaistvad. Astronoomia, matemaatika ja meditsiin. Suurimaks saavutuseks oli hieroglüüfkiri, kirjutati papüürosele, savile, nahale. Papüürosele kirjutati mustatindiga. Põhiline anum oli savinõu. Väga oluline oli vilja nendes hoida, kuna vili voolas. Arhitektuur Hauakambrid (tähtsamatel ülikutel ja vaaraodel) * mastaabad- hauakamber asus maa-all, kirst palsameeritud surnukehaga. * astmikpüramiid 1) kõige võimsamad Kairo lähedal, Giza väljal (3 vaaraod) 2) ehitati looduslikust kivist 3) iga plokk 2,5 tonni 4) väga täpselt paigutatud/raiutud 5) keeruline käikude süsteem 6) külje pikkus on 233m ja kõrgus on 146m Keskmise tähtsusega olid kaljuhauad. Peasissekäik asus templi kitsamal küljel. Püloon koosnes kahest längus seintega tornist ja nende vahelisest portaalist
annaabi.ee 
