Nimetu
ei tekitanud.
Sellegipoolest tuleb nentida, et ka mina pole kivist ning midagi head suutsin ma
selles filmis siiski leida. Nimelt oli Immokentu Smoktunovski osatäimist Hamletina
üpris meeldiv jälgida või pigem oli meeldiv Hamleti tegelaskuju. Mulle meeldis, et
Hamlet kohati naruvääristas valitsevat elu-olu ning kuidas ta narritas teisi tegelasi.
Samas oli natuke tobe vaadata, kuidas Hamlet ja Laertes lasid massohhismil ja
uhkusel endast võitu saada ning asusid seejärel mõõgavõitlusesse, mis mulle kui
kõigest keskajaga seonduvast mitte aru saavale noorele väga naeruväärse mulje jättis.
Arusaadav, et kui tegevus võtab ootamatud ja traagilised pöörded ei oskagi võib-olla
midagi muud teha, kui mingisugust võitlust meenutavat taidulust etendada, aga mulle
see silmailu igatahes ei pakkunud.
Kokku võttes oma niigi kokkuvõtvat teksti, võin kindlalt väita, et see jäi mu