Riigi ja valitsemise põhialused
n Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide ulatus on kõige laiem pea kõigis riikides.
Üheparteilised enamusvalitsused on erandid.
Liberaalsed ja radikaalsed parteid
n Esimesed erakonnad olid kodanlaste rühmad, kelle eesmärk oli kaitsta oma huve
maaomanike suhtes, kes kontrollisid riiki. 19. saj. lõpul olid liberaalid võimas
poliitiline jõud. Eesmärgiks riigi ja ühiskonna eraldamine ning kodanikuõiguste
tagamine.
n Radikaalid olid demokraadid (masskodakondsus) ja reeglina monarhiavastased.
Konflikt kirikuga (antiklerikaalsus), eriti katoliiklikes maades.
n Tänapäeval on liberaalid oma kodanikuõiguste juurtest tulenevalt nihkunud
vasakule või tsentrisse (sh. USA demokraadid). Majandusliku sekkumise poolest
on samas enamik liberaale endiselt paremal (vähest sekkumist toetavad).
n Tänapäeval paljudes riikides (Prantsusmaa on erandlik) pigem partnerlus
(kristliku) kirikuga, mitte opositsioon