Aprillil 1899. Aastal. Camille Jenatzy, oma raketikujulises sõidukis Jamais Contente, saavutas tippkiiruse 105,88 km/h. USA-s ei arendatud mõistlikku elektriautot välja kuni 1890. Aastani, kui William Morrison ehitas kuuekohalise vankri, mis oli võimeline liikuma kuni 23 km/h. Alles aastal 1895 hakati elektriautodele tähelepanu pöörama, kui A.L. Ryker ehitas ja hakkas tootma elektrilisi kolmerattalisi. 1897. Aastal paisati elektrimootoriga autod masskasutusse, kui New Yorgi taksod said elektrilise mootori. Elektriautodel oli oma tolleaegsete konkurentide ees mitmeid eeliseid. Hoolimata nende üsna väiksest tippkiirusest puudus neil vibreerimine, hais ja lärm, mis olid tavalised bensiinimootori tunnused. Bensiinimootoriga autode üheks suurimaks miinuseks oli käiguvahetus, mis oli liialt raske, elektriautodel aga polnud seda muret, kuna käike polnud vaja. Auruautodel oli aga külmadel hommikutel ülemäära pikk
abi. Diplomaatide ja sõjardite käsutuses Traditsioonilise krüptograafia (kuni 1940ndad) ajastul oli sellel väga kitsas kasutusvaldkond: diplomaatia ja sõjandus Üleminek käsitsi krüpteerimiselt arvutipõhisele ei muutunud esialgu krüptograafia kasutusvaldkond Paljudes riikides olid kuni 1970-1980teni krüptoalgritmid ja seadmed oma käitumisreeglitel võrdsustatud relvadega. 1980ndad-sõjardite pärusmaalt masskasutusse Krüptograafia levik sõjardite ja diplomaatide mängumaast masspruukimisse algas seoses teabe liikumisega ülemaailmses arvutivõrgus- internetis- ja selle kaitse vajadustega. See sai alguse 1980te lõpul ja 1990te algul Täiendava tõuke andis siin krüptoalgoritmid ja võtted, mida ei kasutatud enam teabe konfidentsiaalsuse, vaid tervikluse kaitseks. Krüptograafia olemus ja roll kaasajal Kaasajal ei tegele krüptograafia küll enam pelgalt teabe salastuse tagamisega, vaid lisaks
annaabi.ee 
