"massivseks" - 1 õppematerjal

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

Selle piires on võimalik lume püsiv kuhjumine ja liustike tekkimine maapinnal. Ekslik on arvata, et liustiku tekkeks on vaja väga külma kliimat. Pigem on vaja mõõdukat külma, kuid rohkesti lund. Maailma külmimates paikades (Ida-Siber) või kohtades, kus väga külm, kuid vähe sademeid (Kanada, Arktika saarestik), ei ole liustikke. Kohev ja õhurikas lumi (e=0,1-0,25 Mg/m 3) muutub kõigepealt sõmerlumeks ehk firniks ja lõpuks tihedaks (e=0,9 Mg/m3), massivseks ning tavaliselt sinaka värvusega liustikujääks. Antarktika keskosas toimub lume üleminek liustikujääks kuni 100 m paksuses kihis ja vajab aega vähemalt 1000 aastat 26) Moreen, selle tüübid ja kujunemine.Põliseks liustikusetteks on moreen, mis kujuneb liustiku alumisse kihti kaasa haaratud kivimmaterjali väljasulamisel. Nüüdisliustike uurimine on näidanud, et moreeni sisaldus ulatub liustikes 3-7 protsendini