5 6 5 8 16 39 3 39 41 36 3 21 44 40 19 49 0 0 0 0 11 33 -2 31 36 30 -2 13 39 34 14 41 Arv 5 Rida Veerg Veerg_1 2 Veerg_2 4 Ristkülikmaatriks - leida maatriksi viimase veeru ja vektori skalaarkorrutis - jagada iga rea elemendid selle rea elementide summaga - moodustada uus maatriks veergudest, kus viimane element on suurem antud arvust Ruutmaatriks - lahutada esimene rida nendest ridadest, kus kõrvaldiagonaali element on positiivne - leida minimaalne element antud veergude vahemikus - leida positiivsete elementide keskmine allpool peadiagon...
- leida maksimaalne element saadud maatriksi igas reas Ruutmaatriks - leida negatiivsete elementide keskmine ülalpool peadiagonaali (S) - liita vektor nendele ridadele, kus viimane element on negatiivne moodustada uus maatriks nendest ridadest, kus peadiagonaali element on suurem nullist etiline keskmine, m maksimaalne element viimases veerus (S) Peaprotseduur OP_Mas() määratleb muutujad ja massiivid loeb töölehelt vastavad massivid kasutades alamprotseduure Loe_Tab ja Loe teeb kindlaks, kas töölehel olev maatriks on ruutmaatriks või ristkülikmaatriks vastavalt maatriksi tüübile rakendab alamprotseduurid kirjutab vajalikud tulemid töölehele Protseduur tee_uus(A(), B(), m, mitu) moodustab uue maatriks B() maatriksi A() nendest ridadest, kus peadiagonaa m on ridade arv algses maatriksis A() ja mitu on ridade arv uues maatriksis B( Protseduur liida(A() ,B() ,m)
teineteisest. Jõest ,,Tejo" põhjale domineerivad mäed ja mäestikud, lõunaosas on põhiliselt tasandikud ja madalikud. Põhja-Portugali mäed moodustasid paleosooi perioodis. Jõede orud jagavad neid platoodeks ja mäeahelikuteks.[2] Lõuna-Portugalis jõest ,,Tejo" on pinnamod suhteliselt monotoonne. Siin on avar Portugali madalik, mis on ühinenud ka mõnede platookujuliste kõrgustikutega. Tasandikute ja platoode seas on ka harva kohtatavad lubjakivi massivid. Portugali lõunaosas pinnamod jällegi kõrgeneb. Mäed siin sageli vulkaanilise päritoluga; kõige pikem Fóia mägi (902 meetrit) on lakoliit. Atlandi Ookeani põhjal 150 km rannikust asuvad 2 veealust vulkaanit.[2] Peale jõe ,,Tejo" on Portugalis veel 2 suurt jõgi: Doru ja Gvadianna võtavad oma algust Hispaaniast, ületavad Portugali territooriumi ja suubuvad Atlandi Ookeani.[3] 21 Portugali rannikud on sirged, tasased
annaabi.ee 
