Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis
iseseisvusharrastuses. Edasi tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning
laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujnud 1947. aasta
üldlaulupidu. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taandnuma
proffesionaalse kõrgkultuuri ees. Peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond. Laiemat
kultuurihuvi soodustasid ka linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete
võimaluste avardumine. Järjest kasvas massitebevahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon)
osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja
levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi
laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1960. aastatel hakati koos elujärje paranemisega järjest
rohkem ostma raadioid, telereid ja magnotofone. Maainimesed võisid järjest sagedamini käia
linnas teatris, kinos ja näitustel
annaabi.ee 
