17. Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi tasandid on linna- ja maakohtud, ringkonnakohtud ning Riigikohus. Süsteemi peamine eelis seisneb kohtuasja mõlema osapoole õiguses eelmise kohtuastme antud lahendit kõrgema astme kohtus vaidlustada. 18. Kodanikul on õigus saada omavalitsus- ja riigiasutustest vajalikku informatsiooni, sealhulgas enda kohta säilitatavate andmete osas. Demokraatlik riik tagab ajakirjandusvabaduse, mis võimaldab massiteabevahenditel edastada mitmekülgset teavet. Kodanikul on kohustus järgida inimeste õigust eraelu privaatsusele ning mitte avaldada riigisaladuseks kuulutatud informatsioon. 19. Ühiskonnas võib eristada avalikku sfääri, mille moodustavad riigivalitsemine, majandus ja kodanikuühiskond, ning eraelusfääri. Ühiskonda võib liigendada ka poliitika, majanduse, õiguse, kultuuri ning moraali valdkondadeks. 20
päevakorda ka poliitiliste reformide ettevõtmise. Seni polnud poliitilise elu muutmisest juttu olnud. Kuidas saigi nii suure võimuga NSV Liit seda tunnistada, et tema poliitika vajab uuendamist ja muutmist. Vahepeal, 1986. aastal, oli levima hakanud glasnost ehk avalikustamine. Glasnost tähendas saladuste vähendamist ühiskonnas. Tsensuur lõdvenes, nõukogu inimestele hakati rääkima NSV Liidus toimuvast, sellest kuidas tegelikult elatakse välismaal. Selle kõige juures oli suur roll massiteabevahenditel, eelkõige televisioonil ja ajakirjandusel. Tänu sellele pöördele sai nõukogude kodanik teadlikumaks tegelikust NSV Liidust ning ka sellest, mis toimus mujal. Seega laienes inimeste silmaring ning nad teadsid juba täpsemalt kuhu ja miks suund võtta. Nii glasnost kui ka edutu majandusearengu kiirendamine viisid selleni, et tuli teha esimesi poliitilisi reforme. 1988. aasta juunis võttis NLKP XIX konverents käsile muutused, mis
annaabi.ee 
