KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
hirmuõhkkonda. Keegi ei teadnud, kuhu inimesed kadusid, mis neist sai ja kes on nimekirjades
järgmine. Säärases õhkkonnas oli lihtsam teostada totaalset ideoloogilist ja vaimset terrorit,
sundida rahvast ülistama nõukogude korda ja selle juhte, manipuleerida rahvahulkadega,
kartmata avalikke vastuhakke. (Pajur et al. 2005: 176-177)
Selle terroriõhkkonna varjus valmistati ette senisest veelgi põhjalikumaid "puhastusi". Praktilised
ettevalmistused massirepressioonideks Balti riikides algasid ilmselt 1941. aasta mai esimesel
poolel. Balti riikide elanikkonna esimene massiküüditamine teostus 14. -16. juunil 1941. Ikka ja
jälle on esitatatud küsimus, milleks vajas nõukogude võim sellist aktsiooni. Aasta jooksul olid
Balti riigid niivõrd tasalülitatud, et igasugused suuremad rahvaliikumised ja vastupanuavaldused
näisid olevat välistatud, ning kõik organiseerumiskatsed sattusid kohe julgeolekuteenistuste
vaatevälja