Enesemääratlemine- pere, küla ja hõim, riik pole oluline. 60ndatel tekkisid Ida-Lääne vastuolud. Lääs oli Marshalli plaani järgi kõvasti arenenud. Lääne- Euroopa tekkisid oma seisukohad peale majanduse arengut ja need ei olnud USAga samad. Vastuolud eriti suured Prantsusmaa ja USA vahel. 1960ndate lõpp: Praha kevad- toimus Tsehhoslovakkias. Enne Nixonit. USA välispoliitika militaarse ja majandusliku tugevuse suurenemine- Vietnami sõda. Suured massiprotestid, majanduse allakäik, optimism asendus pessimismiga. Pessimismist tõi välja R. Regain paari sõjaga, majandus kasvas jne. RICHARD NIXON(1913-1994): President 1969-1974. H. Kissinger (1923) diplomaat “Whom do i call when i want to talk to Europe”. Julgeolekunõuandja Nixonile ja lõpuks välisminister, realist, pärit Euroopast. Nixon ja Kissinger omavahel hästi läbi ei saanud. Pingelõdvendus (detente detaant)
Välispoliitika Sissetung Panamasse Mais 1989 pidas Panama demokraatlike valimisi, kus Guillermo Endara valiti presidendiks, tulemused tühistati Noriega valitsuse poolt. Vastuseks saatis Bush riiki 2000 sõdurit, kus nad viisid läbi sõjalisi harjutusi, rikkudes sellega varasemaid lepinguid. Seejärel kutsuti tagasi saatkond ja saadikud, ning lähetati lisajõude, et valmistuda eelseisvaks invasiooniks. Militaarse grupi Oktoober ja massiprotestid suruti Noriega poolt maha. Pärast USA teenistuja mahalaskmist Panama armee poolt detsembris 1989, saatis Bush riiki 24000 sõdurit eesmärgiga eemaldada Noriega võimult. Operatsioon ,,Just Cause" osutus edukaks: Noriega kõrvaldati ja Endara sai presidendiks Lahesõda 2. augustil 1990 tungisid Iraagi väed naftarikkase Kuveiti ja vallutasid selle väikese vürstiriigi pärast mõõdukat vastupanu. ÜRO kinnitas resolutsiooni, milles nõuti tingimusteta Iraagi vägede väljaviimist Kuveidist
annaabi.ee 
