Soojusõpetuse konspekt
sajandil saadud katsenandmete üldistusest: kui kaks või enamat
elementi moodustavad uue aine, siis on nende massiproportsioonid alati samad. Näiteks – soola
moodustamisel on alati 23 osa naatriumit ning 35 osa kloori (NaCl). John Dalton (1766-1844
inglise keemik ja füüsik ehk – loodusfilosoof) juhtis tähelepanu tõsiasjale, et sellised
massiproportsioonid oleksid võimalikud vaid juhul, kui aine molekul moodustub aatomitest, mis
on kindlate massidega. Sellist massiproportsioonide kehtivust ei õnnestunud seletada aine
pidevuse hüpoteesiga.
– Browni liikumine (avastatud Robert Browni (1773-1858, Šoti botaanik) poolt 1827.a.) -
mikroskoopilise ainetüki juhuslik liikumine. Algselt avastatu oli õietolmuosakeste juhuslik
liikumine. Kuigi seda osakest loetakse mikroskoopiliseks, on see aatomite ja molekulide
mõõtmetega võrreldes märgatavalt suurem. Browni liikumise põhjus – aatomite või/ja
molekulide põrked vastu osakest.
1905. a