Siidri ajalugu
Demi-Sec, Doux. Hinna poolest need tooted tööstussiidriga ei konkureeri- ka odavaim
maksab umbes 60 krooni (0,75 l pudel) ja seda ei ole palju, sest kvaliteedi ja isikupära nimel
on kõvasti vaeva nähtud. Ehk siis: süsihappegaas selles siidris on naturaalne (mitte
balloonist), suhkrut ei lisata ja tooraine on regulatsioonile vastav siidriõun. Siinkohal ei tahaks
jätta muljet, et tööstuslik siider on paha...ei, see on lihtsalt kvaliteetne, odav massiprodukt,
mis meenutab ehedat siidrit. [1]
1.4. Janukustutaja ja maksevahend
Ajalooliselt on siidril olnud märksa rohkem kasutusalasid kui pelgalt janu kustutada. Ta on
olnud koguni maksevahend. Juba Vana-Rooma leegionäridele maksti osa palka siidris. See oli
igati kasulik, sest suvalise vee joomisega kaasnes ammustel aegadel sageli haigestumisrisk.
Siidris leiduvad happed ja alkohol takistasid aga tõvestavate mikroobide arengut. Inglismaal