PIIMAMASSIN EHK KOORELAHUTI Piimamassin oll kasutusõn joba väega vanal aol. Kui inimesed nakasiq lehmi pidama, tullivaq kasotuisilõ edemitse piimamassinaq. Präegutse ao piimamassin om suur massin mis tüüdas elektriga ja pandas lavva pääle. Piimamassinal om üleval üts suur kauss kohe pandas lämmi piim, säält lätt piim massina seehtehe. Ütest piima massina otsast tule vällä lõss tõsõst kuur. Kuurest teevaq inemiseq tavaliselt kodustel tingimustel võidu, võiu tegemises om võiu tegemis massin. Võiu tegemis massin om suur nelä kandiline puust annum, seda aetas edesi käsütsi, annuma seen ommava säändse tuuliku taolitse
Tiina Kala väidab, et esimesed teated reformatsioonisündmustest Tallinna allikates pärinevad aga alles 1524. aasta kevadest: ,,Niguliste kiriku pastorile magister Thomas Pfütznerile ( 1756) omistatud sedelis on Tallinna reformatsioonisündmusi kirjeldatud järgmiselt: "Aastal 1524, sügisel, pühal ristipäeval, võeti siin vastu Lutheri õpetus, viidi kirikutest minema [püha]kujud, hävitati altarid. Jutlustajad olid härra Johan Lange ja härra Johan Massin." (Kala 2007: 10.) Saksa ajaloolane Alfred Ritscher on juhtinud oma raamatus Reval an der Schwelle zur Neuzeit tähelepanu asjaolule, et kuigi enne 1524. aastat ei ole Tallinna allikates reformatsioonist mingit märki, käibib historiograafias väide, et selleks aastaks oli reformatsioon Tallinnas juba iseseisvat elu alanud (Kala 2007:12). Niisiis, ajaloo otsestest allikatest tulevad esimesed Tallinnast pärinevad teated reformatsioonisündmustest 1524. aasta kevadest.
annaabi.ee 
