Kas Inglismaad võib pidada 19. sajandi alguses riigiks, millest peaks eeskuju võtma?
kaubanduse ja tööstusega hõivatud kodanluse huvidele, kuid alamrahva seas tekitasid
reformid pettumust. Lõpuks kasvas pettumus ulatuslikuks massiliikumiseks. Londonis hakati
asutama erinevaid tööliste ühinguid. Oma nõudmistega otsustati pöörduda parlamenti, mis
olid kokku võetud ,,Rahva Hartas". Sooviti uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel.
Kuigi kokku koguti üle miljoni allkirja, lükati Harta tagasi. Seejärel alustati massimiitingiud
ja demonstratsioone. Mõnel pool kasvasid need ülestõusudeks. Massiliikumine vaibus 1840.
lõpus kui valistus tegi hulga ümberkorraldusi, näiteks sätestati 10-tunnine tööpäev.
Arutluse eesmärk oli välja selgitada, kas Euroopa oleks pidanud 19. sajandi
Inglismaast eeskuju võtma. Minu arvates mitte, kiusati taga katoliiklasi ja inimeste elu oli
raske, et midagi saavutada pidi kasutama kõige halvemaid meetodeid.
annaabi.ee 
