"massimeediakanal" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

a-te keskpaigaks. See oli seotud tehnika arenguga, aga ka rahvusvahelise kogemuse ja ootusega. Esialgu riik ringhäälingu vastu huvi ei tundnud. Seda peeti ka mujal maailmas alguses mänguasjaks, mille riigistamiseks põhjust ei leitud. Ringhääling avati 18. dets 1926, suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esialgu oli peale muusika veel päevauudiseid, loenguid ja sõnavõtte. Esimesi saateid katsetades ei olnud raadio muidugi massimeediakanal ­ raadioaparaate oli vähe ja kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Mitmedki kultuuritegelased keeldusid raadios esinemast, pidades seda laste mänguasjaks (nt Artur Kapp ja Juhan Aavik). Samas võib selleaegset raadiot nimetada kultuurikandjaks: esimese nelja aasta jooksul esitati üle 60 ooperi ja opereti, eetris oli üle 400 lastetunni, 110 kontsertülekannet, 2700 loengut ja 200 reportaazi. Väga oluline osa raadio populaarsemaks muutumisel