Gustave Le Bon, "Hulkade psühholoogia"
Vaatmata Le Bon'i paljudele ekslikele arusaamadele ja tänapäeva kontekstis meelevaldsetele
järeldustele on see käsitlus osutunud sotsiaalpsühholoogias üheks mõjukaimaks ja on huvitav
näha, kuidas tema teooria aeg-ajalt tõetera näib sisaldavat ning kirjeldatud lihtsustatud viisil
ideedega masside liikuma ja tegutsema panek kaasajal seoses meedia ja tehnoloogia arenguga
isegi võimendunud on. See kõik on viinud äkilisemale radikaliseerumisele ja äärmuslike
vaadete kiirele ja veel massilisemalegi levikule, kui Le Bon seda ehk ette oskas näha.
Sarnaselt mõtlemapanev on arutlus motivatsioonist grupimõtlemise ja enesevalitsuse
kaotamise taga. Le Bon toob välja peale surutud vastutuse ja iseenese tähtsusetuse tunde kui
inimesele omase eksistentsiaalse ängi, mida hulga osaks olemine ajutiselt leevendab. Tekkis
seos hilisema aja psühhoanalüütiliste teooriatega, ja tõsi on, et näiteks C. G. Jung ka sarnase
idee oma töös esile tõi.