Karl August Hermann
Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200-
ni. Parimad, tuntumad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil K. A.
Hermanni haaras veel rahvusliku liikumise vaimustus ("Oh laula ja hõiska" ja "Ilus oled,
isamaa" 1873; "Kui Kungla rahvas" ja "Munamäel" 1874 jne.). Hilisema perioodi töödest
lauldakse "Kevade marssi", "Mu armas isamaa" jne. K .A. Hermanni laulud on ilmeka
ning meeldejääva meloodia tõttu muutunud rahva hulgas populaarseks ning neid
lauldakse ka ühehäälse massilauluna. K. A. Hermann on oma laulude tekstid enamasti
ise kirjutanud, need kuuluvad peamiselt loodus- ja armastuslüürikasse. Helilooja kasutas
ka Fr. R. Kreutzwaldi, J. Kunderi, M. Veske jt. luuletusi. 90-ndatel aastatel köitis teda
eriti A. Haava ("Tuksuv süda", "Mu linnuke" jt.). Tähtsaks tekstide hankimise allikaks oli
rahvaluule, eriti aga eepos "Kalevipoeg". K. A. Hermanni laululoomingut iseloomustab
muretu optimism, kerge lõbusus, sageli naiivne ilutsemine. Esimesel loominguperioodil
annaabi.ee 
