Cyrillus Kreek ja Mart saar (eluloode võrdlus)
a kolis ta uuesti
elama Tallinna ja asus tööle Tallinna konservatooriumis. Vaikselt tõusis jälle tema
loominguline tegevus ning ta kutsuti kompsitsiooni õppejõuks Tallinna Riiklikku
Konservatooriumi. Sama aasta algul rääkis ta ühes inetervjuus, et ta tunneb nüüd, et ta tõesti
tahab töötada aga hoo saamine võtab natukene aega. 1947.a alates puhkes Saare
laululoomingu uus tõus, mis kestis kuni 1956.aastani. Sel ajavahemikul kirjutas ta üle
kolmekümne koori-, soolo- ja massilaulu peamiselt nõukogude eesti luuletajate tekstidele.
Arvestades M. Saare suuri teeneid omistati temale juba 1945.a Eesti NSV teenelise
kunstitegelesa nimetus. 1952.aastast kandis ta rahvakunstniku auväärset nime.
1956.a pidi ta aga oma tervisliku seisukorra halvenemise pärast loobuma igasugusest tööst.
Oma visadusega võitis ta omale osaliselt liikumis- ja töövõime tagasi ja hakkas tasapisi
poolelijäänud töid jätkama. 1963.a kurtis vanameister, et tal napib aega loominguliseks tööks