"massikultuurina" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

näitajale muusikaliigi kui ideoloogilise mõjutaja rollist. Seega võib julgesti väita, et 1930. aastail vastas džäss Ameerikas oma sisult kõigile populaarkultuuri kriteeriumidele, tänu eelmainitud tehnilisele revolutsioonile aga ka massikultuuri tunnustele. Seda kinnitab ka Strinati: “Mõnd liiki jazzi hinnatakse ja kiidetakse praegu kui kunsti, kuid 20. sajandi alguses mõistsid massikultuuri teooria ning Frankfurdi koolkond jazzi massikultuurina hukka” (Strinati 2000: 79). Eestis džässi arenguga paljusid sotsiaalseid aspekte ei kaasnenud nagu selle sünnimaal. Tuleks siiski märkida, et ka Ameerikas oli džäss populaarkultuuri staatuses küllaltki lühikest aega, andes teatepulga edasi rock´n´roll´ile ja arenedes ise üsnagi kiires tempos kontsertmuusika seisuse suunas. Esimesi märke sellest võis näha juba 1930. aastate teisel poolel, kui džäss oli populaarkultuurina oma hiilguse tipul – Ellingtoni ja tema orkestri