Hariduse areng kaasaegses Eestis (J.Dewey)
Ettekannete ja sõnavõttude kogumik. Tallinn: Eesti Haridusfoorum.
5
Essee alguses püstiatud hüpotees sai kinnitust- kuigi dokumentidel ja osaliselt ka
sisuliselt on Eestis olemas kaasav haridus, kogemusõpe, räägitakse ainete vahelisest
integratsioonist ja paljudest teistest edumeelsetest metoodilistest lähenemistest, on see siiski
alles lapsekingades. Vaid kvantiteetidega arvestavas massikoolis on peaaegu võimatu
arvestada igaühe õppimisega kaasnevaid teadvuse peenprotsesse ja pühendada individuaalset
tähelepanu. Õppimise ümberkorraldamine nõuab samas ka teiselaadset professionaalset
teadmist, milles olulisel kohal intuitiivsus ja loomingulisus. Ning kindlasti kvantiteetidele
suunatud mõtlemise muutmist9 ning senisest erinevat juhtimis ja teostusprotsesse. Sellest ei
piisa, kui erinevate killukeste kokku panemist nimetame tervikuks. Hariduse eesmärk ei saa