Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu
tegi hoogsalt kavasid. Laulupeo- kavatsus tehti 1867. a. sügisel lõplikult teatavaks. Siis hakati
ka ajakirjanduses sõna võtma mõne üksikasja kohta. 1867. a. suvel Riias korraldatud saksa
seltsi laulupeolt oli vist kõrvaldatud kiriklik osa, sellepärast tegi Jannsen hoiatuse Eesti
laulupeo suhtes, kui see toimuma peaks: ,,Siis on iseenesest mõista,et niisugune pidu ilma
jumalateenistuseta ei või alata." Ja algusest peale olevat selge olnud, et massikontsert võib
toimuda ainult lageda taeva all, mis märtsis poleks kuidagi võimalik olnud. Nõnda oli ainuke
sobiv aeg varane suvi, juuni keskpaik, kui talutöödes tekib pärast külvi lõpetamist ja enne
heinateo algust lühike vaheaeg, mis võimaldab põllumehel mõneks päevaks kodust lahkuda.
Samuti sobis koolmeistritele varasuvine aeg kõige paremini.
Muusikalised ettevalmistused
Kuna laulude õppimiseks jäi äärmiselt vähe aega ja kooride keskmine tase ei saanud olla
annaabi.ee 
