Eesti uusim ajalugu 1850-1944
ebaefektiivsuse, kõrge maksukoormuse, palkade allasurumise, põllumeeste ulatusliku
subsideerimise jms läbi. Tavakodanik tajus neil aastail ennekõike siiski elu paranemist ja
elukvaliteedi tõusu. Pätsi poliitika põhines parempoolsel nn rahvusühtsuse ideel, mis rõhutas
eestlaste ühtehoidmist, hoolimata nende haridustasemest, ametikohast ja jõukusest. Neid vaateid
levitati Riikliku Propaganda Talituse kaudu, mis muuhulgas korraldas ka vastavaid rahvuslikke
massikampaaniaid. Peamiselt nendel põhjustel kindlustas Pätsi autoritaarne režiim rahva
enamuse toetuse ning mingit arvestatavat opositsiooni riigis välja ei kujunenud.
Suurimad ohud Eestile lähtusid väljast, sest rahvusvaheline olukord teravnes 1930ndate teisel
poolel kiiresti. Tõsiseks ohuallikaks nii maailmarahule kui ka Eesti iseseisvusele kujunesid
stalinlik Nõukogude Liit ja hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid sõjaliselt ja muutusid
järjest agressiivsemaks
annaabi.ee 
