Nõukogudeaeg
maast, sealhulgas ka põllumaid.
Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60
aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud.
Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega.
nouka
Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst
heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse
püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike
maaparandusprojekte ja ehitades poldreid.
1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati
Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad.
Talude tühjenemine
Küüditamine mõjutas kaudselt, küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja
uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid.
Noored lahkusid ja vanainimese surma järel jäi talukoht tühjaks.