Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
viis.
Egiptuse matusepaigad asusid reeglina Niiluse läänekaldal ja matusekommete hulka kuulus
surnu toimetamine paadig üle jõe idast läände. Järgnes nutulaulust saadetud matuserongkäik
hauakambri juurde, kus ohverdarti loomi, asetati muumia sarkofaagi, suleti see hauakambrisse
ja asuti siis peiesid pidama.
Hauakamber pidi tagama lahkunu häireteta elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta
väiksemasse puust kirstu ja see omakorda massiivesse kivist sarkofaagi. Juhuks, kui
surnukeha siiski hävima peaks, asetati tema asendajana hauakambrisse ka lahkunu kujusid.
Hauakambri seintel aga kujutati stseene lahkunu elust, eesmärgiga tagade sel moel
seisusekohase eluviis ka pärast surma. Lisaks kuulusid hauakambrisse kindlasti ka maagilise
tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunu surmajärgsuses kasulike teadmiste ja loitsudega.
Varaseimad neist, Vana riigi valitsejate hauakambrite seintele raiutud püramiiditekstid